Kes meist ei teaks kuulsaid Egiptuse püramiide. Püramiidid pidid kaitsema vaarao maist keha, kuniks vaarao hing leiab tee sinna kuhu ta päriselt kuulub – teiste jumalate juurde. Sestap, kui keegi on võtnud heaks endale püramiidi ehitada, siis tasub mokk maas hoida – jumalate ja püramiididega ei vaielda!

thebmj
The BMJ 2015. aasta 26. septembri väljaande esikaas

Maailma ühe vanema ja mõjukama meditsiiniajakirja, The BMJ, veergudel käib juba umbes aasta elav debatt selle ümber, kas Ameerika Ühendriikide riiklikud toitumissoovitused põhinevad tugeval teaduslikul alusel või ei ole see teps mitte nii. Kuigi küsimuse alla on seatud toitumissoovitused tervikuna, on peamiseks vaidlusaluseks toidugrupiks küllastunud rasv ja loomset päritolu toiduained.

2015. aasta septembris avaldas USA uuriv ajakirjanik Nina Teicholz The BMJ veergudel artikli, milles kritiseeris riiklike toitumissoovituste väljatöötajaid ja esitas küsimuse, kas neil soovitustel on teaduslikult põhjendatud alus.

fat31n-2-web
Nina Teicholz

Nina Teicholzi puhul on tegu ajakirjanikuga, kes toitumise ja sellega tegeleva teaduse osas on teinud põhjalikku uurimistööd juba 2000.-ndate aastate algusest ning kelle sulest ilmus 2014. aastal põhjalik ja väga intrigeeriv raamat „Suur rasvane üllatus” (eesti keeles ilmus 2016. aasta kevadel).

Juba raamatu ilmumine pani vastava ala teadusringkonnad kihama, kuna selles paljastati palju ebateadust ning seda, kuidas suur raha ja inimeste isiklikud ambitsioonid mõjutavad teaduse tegemist. Eelmise aasta sügisel avaldatud kriitika tõi kaasa tugeva vastureaktsiooni teadlaste grupilt, kes toitumissoovituste väljatöötamisega seotud on. The BMJ’le saadeti grupi poolt kiri (alla kirjutasid rohkem kui 100 teadlast), milles paluti ajakirjal Nina Teicholzi artikkel ajakirjast tagasi võtta, et „mitte ainult informeerida ajakirja lugejaid, vaid kaitsta The BMJ mainet”. Sisuliselt oli tegemist akadeemilise väljapressimiskatsega.

Tänavu 2. detsembril avaldas The BMJ vastuse, milles ütles, et peale sõltumatute ekspertide kaasamist ning vastaspoolte argumentide vaagimist on nad veendunud artiklis esitatud kriitika olulisuses ning ei kavatse artiklit ajakirjast eemaldada. Ajakirja peatoimetaja dr. Fiona Godlee kinnitas ajakirja nõustumist Nina Teicholzi väitega, et „arvestades aina kasvavat lõivu, mida makstakse ülekaalulisusele, diabeedile ja südamehaigustele ning seniste strateegiate läbikukkumist nende haigustega võitlemisel, on viivitamatult vaja hakata pakkuma toitumisalaseid soovitusi, mis põhinevad tugeval teaduslikul alusel.” The BMJ poolne kindel seisukohavõtt on oluliseks verstapostiks toitumist uuriva teaduse teemalises debatis ning loodetavasti aitab see kaasa teadustööde kvaliteedi olulisele paranemisele valdkonnas.

Teadlased vaidlevad ajakirjanikuga, kuid milles õigupoolest probleem on? Peamine vaidluskoht seisneb selles, et toitumissoovitused on aasta-aastalt liikunud küllastunud (loomse) rasva vähendamise suunas, kuid Nina Teicholzi poolt läbi viidud põhjalik teadustööde uurimine näitab, et sellisteks soovitusteks puudub teaduslik põhjendus. Kui hakata lähemalt uurima, kuidas ja miks on jõutud selliste soovitusteni, avaneb meile väga ebameeldiv pilt sellest, kuidas teaduse tegemisel ei lähtuta enam teaduslikust meetodist ja faktidest, vaid isiklikest ambitsioonidest, võimust ja rahast.

kaasRaamat „Suur rasvane üllatus” harutab selle toitumissoovituste ajaloo sasipuntra kiht-kihilt lahti ja jõuab läbi aastakümnete välja tänasesse päeva ning ka raamatu lugeja saab aimdust sellest põhjusest, miks ühe ajakirjaniku kriitika Ameerika Ühendriikide riiklike toitumissoovituste osas maailma toitumisteaduse valdkonna tipptegijad niimoodi tagajalgadele ajas.

Kui kellelgi tekib küsimus, et miks me üldse peaksime huvituma Ameerika Ühendriikide riiklikest toitumissoovitustest, siis tasub teada, et nende mõju ulatub üle maailma. Alates 1980. aastast, kui neid soovitusi jagama hakati, on need alati kiiresti levinud üle demokraatliku ja progressiivse läänemaailma ning olnud mõjutajaks paljude riikide soovitustele. Eesti enda riiklikud toitumissoovitused tuginevad põhjamaade analoogsele dokumendile ning need omakorda kattuvad vähemasti küllastunud rasva osas USA soovitustega.

food pyramid on plate with knife and fork

Nina Teicholzi kriitika on tegelikult kriitika ka meie oma koduse Eesti toidusedeli ja selle kujunemise ümber. Toidupüramiid on sümbolina vaieldamatult nutikalt valitud vigur. Aga kas need triangulaarsed moodustised, mis vaatavad meile vastu lasteaedade stendidelt ning kooliõpikutest, juhindades meid „õigesti“ toituma, on ikkagi sama igavikulised ja aja poolt järeleproovitud kui nende kivist prototüübid? Nina Teicholzi poolt kogutud tõendid lubavad meil selles üha rohkem ja rohkem kahelda.

Advertisements