Kuivõrd kätte olid jõudnud pikad pühad ja maaõhk, teadagi, teeb vabaks, otsustas Peramõtsa Pressi ekspeditsioon pühkida linnatolmu jalgelt ning naasta juurte juurde.

 

Teekond kilulinnast Peramõtsa on pikavõitu, sestap tegi ekipaaž, koosnedes kahest noorest ja ühest pisut vanemast peramõtslasest üldhariva vahepeatuse Eesti Lennundusmuuseumis, Tartulähedases Veskiorus. Teadupärast on tegemist ühe vinge väljanäitusega, kus möödunud sajandi 80-ndate aastate koduses Vigalas igapäevaselt üle allakirjutanu lapseohtu pea tuhisenud ning nibin-nabin kuuuselatvu kaasa viinud “punakotkad” ja nende tiivulised sõbrad pluss konkurendid (kes õnneks Vigalas ei ekskurseerinud) on ilusasti maa peale toodud ja angaaridesse lukustatud. Sekka tsiviillennunduse pärleid ja vaenlaste maapeale kutsumiseks mõeldud abivahendeid. Taustaks Veskioru hunnitu loodus.

Nii me seal siis “museoonitasime”. Kes järeltulijatele vahvat lennundustrippi organiseerida plaanib, see teadku, et noortele lennundushuvilistele jätab Lennundusmuuseumist vingeima lennundusalase mulje sealne batuut. Üsna samasugune, mis suurele osale meist tagaaeda või vanaema juurde maale kokku kruvitud on. Igatahes, lennuhuvi rahuldatud, võeti suund turvalisse Peramõtsa, Põlva külje all.

Maipühi tervitatigi Peramõtsas, Pirmastu OÜ põldudel. Hoolimata ilmateenistuse kurjast vihmaprognoosist (mis sabinatena aeg-ajalt meid tabasidki) oli ilm ilus ja otsekülviks soodne. Vihm suuremates kogustes on mitteharitaval põllupinnal raskemate masinate liikumisel vastunäidustatud. Muld võib “sobivas” niiskuses tiheneda ja tekitada taimejuurtele raskestiläbistatavaid kompaktsioonikihte. Hea struktuuriga muld on aga taimede kasvuks ülioluline.

Pirmastu OÜ kasutab Uus-Meremaa väiketootja Cross Slot otsekülvikut, mida on Eestimaa põldudel hetkel ringi vuramas kolmes talumajapidamises. Cross Slot külvik, mida siin-seal on nimetatud ka “otsekülvi-ferrariks” on oma hüüdnime vääriline riist. Ehkki olles soetades mõnevõrra enam rahakotti rõhuv kui konkurentide vigurid, on tegemist äärmiselt lollikindla ja head järelturuväärtust omava külvikuga, mis saab mängeldes hakkama oludes, kus konkurendid hätta jäävad. “Krossu” tuleb toime nii “raskete põldudega” kui ka suure hulga põhuga, mis on harimisvabade põldude üheks oluliseks tingimuseks. Multš kaitseb mullapinda vihmapiiskade pommitamise eest, hoides ära vee-erosiooni. Lisaks on multš ja temas peituvad toitained, eeskätt süsinik, mullatekkeprotsesside ja taimede kasvuks oluline sisend, mille hulga osas latti allapooole lasta ei saa. Mida rohkem, seda uhkem!

1. mail külvati Peramõtsas otra timuti allakülviga. Olin noorema tütrega selle uhkeks tunnistajaks. Ometigi ei õnnestunud kogu seda ilu kaua nautida, sest puhus märkimisväärne tuuleke, külm hakkas. Lisaks ütles kõhutunne, et ülejäänud kojujäänud noor-peramõtslased on hakanud ennast ilmselt liigagi vabalt tundma, tiivustatuna faktist, et suurem osa vana-peramõtslastest on selsamal hetkel hõivatud põllumajandusega. Koju jõudes selgus, et mängumaja eri tasapindadele oli puukuurist mitme lapse jõul veetud umbes kolme saunatamise jagu halgusid, mis kohati kaelakukkumisega ähvardasid, ent kõik koduloomad, puud ja põõsad olid kahjustusteta, kaevu polnud keegi pudenenud ning ka ükski pea- ega kõrvalhoone ei põlenud lahtise leegiga. Great success!

2. mail saabus Peramõtsasse mulda mitteharivat põllumajandust uudistama sõber Tõnno, kellele kuulub au olla isikuks, kes käesoleva aasta 23. veebruaril toimunud väikese kokandusliku workshopiga avas allakirjutanu silmad tõsiasjas, et liha, lisaks sellele, et võib olla maitsev, võib olla ka VÄGA maitsev! Tõnno veab väikest Koiva jõe lammidel ringiluusivate elukate kasvatamise ja realiseerimise üksust nimega Hea Elu Farm, gurmaanidele tuttav ka kui Härg & Hani Delicatessen. Tõnno saabumine Põlvamaale sattus pärastlõunale, mil peramõtslased olid tegutsemas järjekordsel põllul, külvates möödunudaastasesse ristikupõldu nisu timuti allakülviga. Härra “Härg ja Hani” ilmus Peramõtsa oma tavapärase asjalikkuse ja peramõtslastele mittesobiva ajaplaneeringuga (saunajärgset õlut jooma ja elu-olu üle arutama ei jää, õhtuseid tegemisi olevat kodus oi-kui-mitu), ent ometi tegi lühikese ajaga palju: uudistas põldu, sõitis külviku ees, sees ja külje peal ning teostas seejärel Peramõtsas järjekordse perfektse perfomance’i, teemaks “Mida hea lihaveiselihaga sauna juures peale hakata kui ta sul juba õnneliku juhuse läbi käes on”, seekord abiks grill. Tulemid said ootuspäraselt suurepärased. Üsna pea pärast lihaga ühele poole saamist kadus Tõnno öhe, maipühad olid selleks korraks lõppenud ja jõudis kätte kokkuvõtete tegemise aeg. Hmmm… Nojah, ilmselt on maal vist siiski hea elada… Või?…

On-on, aga juttu kokku kirjutades juurdlesin pisut eelmise lause suur- ja väiketähe problemaatikumi üle, jäädes siiski väiketähe juurde. Maal (nii suure kui väikese tähega) on tõesti võimalik elada, kui omad pisut ettevõtlikkust ja suhtud maasse, mis sind toidab, piisava respektiga. Hetkel üle ilusa Eestimaa toimuva suurõppuse Siil kontekstis omandab maa kui niisugune ka veel kolmanda tähenduse – maa, mis toidab ja kaitseb kui teda vääriliselt kohelda ja armastada. Kui tead, et need olude sunnil aeg-ajalt helikiirust ületavad lennukid, mis mõnikord ka üle sinu pea tuhisevad, suhtuvad oma töösse samasuguse respektiga (ja on õnneks ka sinu poolel), siis ongi tegemist win-win olukorraga. Terve muld ja terve taevas. Selles kontekstis tasub kindlasti kevaditi rahulikul meelel maitserohelist, redist, otra, timutit ja muud head-paremat külvata, kõiges kolmes tähenduses oma maad (Maad) armastada ning mõnikord, miks mitte ka koos lastega, Lennundusmuuseumist läbi põigata.

Aivo Averin, mulla- ja lennuhuviline

Vaata pilte kah! GALERII: Taevas ja maa

Advertisements